Avaleht

Uuring on tellitud Sotsiaalministeeriumi poolt selleks, et saada ülevaatlik pilt Eesti kooliealiste laste vaimse tervise olukorrast (sh sotsiaalsed riski- ja kaitsetegurid ja ebavõrdsus) ja luua regulaarne laste vaimse tervise seiresüsteem Eestis. Selleks, et saada ülevaade hetkeolukorrast koostatakse ja viiakse läbi küsitlusuuring ning järeldused tehakse küsitlusuuringu tulemuste alusel.  Küsitlusuuringule eelnes põhjalik eeltöö, näiteks koostati ülevaade laste vaimse tervise seire praktikatest teistes riikides ja koguti ekspertide ettepanekuid laste vaimse tervise seireks Eestis.

LVTU viib läbi konsortsium, kuhu kuuluvad järgmised organisatsioonid:

• Tartu Ülikool (sh psühholoogia instituudi arengupsühholoogia uurimisgrupp ja Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus),
• Tervise Arengu Instituut,
•  Turu-uuringute AS.

Uuring hõlmab lapsi vanuses 8 – 17 aastat, valim koostatakse koolide põhiselt.

Väljatöötatav seiresüsteem võimaldab paremini planeerida ennetusi, vaimse tervise teenuseid ja sekkumisi nii riiklikul tasandil kui kohalike omavalitsuste tasandil.

UURINGU TULEMUSTE AVALIKUD TUTVUSTUSED toimuvad jaanuaris-veebruaris 2025.

UURINGU TAUST

Riiklikest strateegiadokumentidest tuleneb vajadus laste vaimse tervise seiresüsteemi järele – selleks, et paremini toetada laste arengut, ennetada vaimse tervise probleeme ning pakkuda lastele ja peredele vajalikku abi. Eestis on läbi viidud rahvastiku vaimse tervise uuring (Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium, 2022; Laidra jt, 2023), mille käigus koguti andmeid lisaks täiskasvanutele ka 15-17-aastastelt noorukitelt, kuid mitte noorematelt. Eestis on kogutud andmeid ka nooremate laste vaimse heaolu kohta, kaasates mitmes uuringus ka lapsevanemaid (Konstabel, Narusson, Konstabel ja Lasn, 2016; Ahrens jt, 2017), kuid tegu on kas ühekordsete uuringutega, mis ei pruugi esindada kõiki vanuserühmi, või siis ei ole vaimne tervis ja heaolu uuringu keskseks teemaks.

Viited

• Ahrens, W., Siani, A., Adan, R., De Henauw, S., Eiben, G., Gwozdz, W., … & I. Family consortium. (2017). Cohort Profile: The transition from childhood to adolescence in European children–how I. Family extends the IDEFICS cohort. International journal of epidemiology, 46(5), 1394-1395j.https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28040744/
• Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Final report of the Estonian National Mental Health Study. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool, 2022. https://tai.ee/et/valjaanded/eesti-rahvastiku-vaimse-tervise-uuring-lopparuanne
• Konstabel, K., Narusson, D., Konstabel, K. & Lasn, H. (2016). Hindamisvahendite kohandamine laste heaolu ja vaimse tervisega seotud riskide varajaseks märkamiseks. Tartu.  https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Norra_toetused/Rahvatervise_programm/kidscreen_ettekanne_0.html#/
• Laidra, K., Reile, R., Havik, M., Leinsalu, M., Murd, C., Tulviste, J., … & Konstabel, K. (2023). Estonian National Mental Health Study: Design and methods for a registry‐linked longitudinal survey. Brain and Behavior, e3106. https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1002/brb3.3106